« Tagasi

Töötukassa – partner vähenenud töövõimega inimestele

 

2016. aastal käivitub Eestis töövõimereform, mis muudab senist töövõime
hindamist ja toetuste maksmist, ja mis veelgi olulisem – võimaldab vähenenud
töövõimega inimestel oma töö- ja igapäevaeluga paremini toime tulla. Reformi
tulemusel koonduvad töövõime hindamine, töövõimetoetuse maksmine ja vähenenud
töövõimega tööealistele inimestele mõeldud teenused  töötukassasse. Alates
oktoobrist on meil tööl juhtumikorraldajad, kes on valmis nõustama just
vähenenud töövõimega inimesi ehk neid, kellel on puue või püsiv töövõimetus või
osaline või puuduv töövõime. Järgmise aasta 1. juulist korraldame töövõime
hindamist ja toetuse maksmist. Töötukassasse hindamisele tuleb tänastel
töövõimetuspensionäridel pöörduda alles siis, kui hakkab kätte jõudma püsiva
töövõimetuse otsuses märgitud tähtaeg. Inimesi, kellele on määratud
töövõimekaotuse protsent tähtajatult, ümber ei hinnata ja nad saavad edasi
töövõimetuspensioni.
Vähenenud töövõimega inimesi toetavad erineval viisil töötukassa,
sotsiaalkindlustusamet ja kohalik omavalitsus. On inimesi, kes vajavad tuge
kõigilt kolmelt, kuid kindlasti ka neid, kellele piisab üksnes töötukassa
teenustest. Töötukassasse pöördumisel vaadatakse koos  nõustajaga üle inimese
vajadused tööelus püsimiseks või sinna naasmiseks ja tehakse kava, kuidas teda
kõige tulemuslikumalt aidata. Kui keegi vajab lisaks tuge ka
sotsiaalkindlustusametist või kohalikust omavalitsusest, saab ta sinna
pöördumiseks töötukassast asjalikku nõu.

Sobiv teenus vastavalt vajadusele

Loomulikult on tööelus osalemiseks kõige tähtsam inimese enda soov ja tahe. Töö
leidmiseks või  senise töö säilitamiseks vajalikke teenuseid pakub töötukassa
tööotsijatele ja tööandjatele juba praegu. Kui inimene on pöördunud töötukassa
maakondlikku osakonda, saame välja selgitada, milliseid teenuseid ta vajab, ja
kokku leppida nendes osalemine. Näiteks kui on vaja täiendada või omandada
erialaoskusi, pakume koolitust või tööpraktikat. Noorte ja pikaajaliste töötute
töölevõtmisel maksame vajaduse korral tööandjale palgatoetust ja hüvitame
töötaja koolituse kulu. 1. jaanuarist 2016 saame hüvitada tööandjale vähenenud
töövõimega töötaja tööalase koolitusega seotud lisakulud, mis on tingitud
töötaja puudest või terviseseisundist (eelkõige viipekeeletõlgi kulu).  1.
jaanuarist 2016 saame tööandjale hüvitada koolitusega seotud lisakulud, mis on
tingitud vähenenud töövõimega töötaja puudest või terviseseisundist. Näiteks
kui töötaja vajab koolitusel osalemiseks viipetõlki, saame selle tööandjale
hüvitada.
Lisaks saame abistada vähenenud töövõimega inimesi tööintervjuul, anname neile
kasutamiseks tööks vajaliku abivahendi või hüvitame tööandjale vähenenud
töövõimega töötaja vajaduse järgi kohandatud töökoha  kulud. Kui töötaja vajab
tööülesannete omandamisel tavapärasest rohkem juhendamist või tuge, hüvitame
tööandjale tugiisikuga seotud kulu.
Uuest aastast jaguneb rehabilitatsioon kaheks – sotsiaalseks, mida pakub
sotsiaalkindlustusamet, ja tööalaseks, mida pakub töötukassa. Tööalane
rehabilitatsioon on mõeldud inimestele, kelle tegutsemine on tervise või puude
tõttu takistatud, rehabilitatsioon õpetab puude või tervisehäirega toime tulema
ning aitab kohaneda tööeluga. Abi vajadusest sõltuvalt tegelevad inimesega
näiteks tegevusterapeut, füsioterapeut, eripedagoog, logopeed, sotsiaaltöötaja,
psühholoog, kogemusnõustaja. Töötukassa nõustajaga koos vaadatakse, mis
eesmärgil inimene rehabilitatsiooni vajab, ja seejärel saab ta ise endale
teenusepakkuja valida. Töötukassa tasub rehabilitatsiooni eest vajaduse järgi
aastas kuni 1800 eurot.

Kui töövõime on vähenenud mõne elumuutva õnnetuse või haiguse tõttu, võib
motivatsiooni leidmisel olla abi kogemusnõustamisest. Samasuguse
terviseprobleemiga nõustaja aitab leida enesekindlust, et igapäevaeluga toime
tulla ja tööle naasta.
Vähenenud töövõimega inimestele, kes kohe ei ole valmis tavalisele töökohale
asuma, pakub töötukassa uuest aastast kaitstud töö teenust. Teenuse kestus on
kuni 24 kuud, selle jooksul liigutakse sisuliselt töö harjutamisest avatud
tööturul töötamise toetamiseni. Kõigepealt hinnatakse, millist tööd inimene
teha suudab, õpetatakse ja harjutatakse vajalikke tööoskusi. Seejärel asub
inimene tööle kaitstud töö tingimustes, kus ta saab teha jõukohast tööd talle
sobivas töökeskkonnas ja tempos koos juhendajaga, ning samal ajal aidatakse tal
leida sobivat püsivamat töökohta. Töötukassa poolt pakutava kaitstud töö eesmärk
on aidata inimene teenuse lõppedes iseseisvalt töötama.
Jaanuaris 2016 hakkame maksma töölesõidutoetust tervisehäirega inimestele, kes
ei saa kasutada tööle sõitmiseks ühistransporti. Toetust makstakse 93 senti
kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 26 eurot ühe päeva eest ja 300 eurot
kuus. Toetust makstakse 93 senti kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 26
eurot ühe päeva eest ja 300 eurot kuus. Toetust makstakse 93 senti kilomeetri
kohta, kuid mitte rohkem kui 26 eurot ühe päeva eest ja 300 eurot kuus. Kokku
on toetust võimalik saada 12 kuu eest kolme aasta jooksul. Kui aga inimene
vajab ühistranspordiga tööle jõudmiseks saatjat, hüvitatakse saatja sõidukulu
iga saatjaks oldud päeva eest sõidupiletite alusel, kuid mitte rohkem kui 26
eurot ühe päeva eest.

Oluline on koostöö

Töövõimereformis on oluline roll tööandjatel. Praeguses tööturu olukorras, kus
iga kätepaar on oodatud, ei ole põhjust lasta end juhtida eelarvamustest ega
hirmudest. Töötame selle nimel, et leida sobivale töökohale sobiv töötaja ja
vastupidi. Nõustame tööandjaid, kuidas luua eri  puudeliike arvestav
töökeskkond, abistame värbamisel ja oleme valmis pakkuma tuge hiljem tekkivate
probleemide lahendamisel. Julgustame tööandjaid looma paindlikke ja osaajaga
ning kodus töötamise võimalusega töökohti. Töötukassa koostööpartnerite juures
töötab mitmeid vähenenud töövõimega inimesi, kelle vajadustest lähtuvalt oleme
abistanud tööandjat töökoha ümberkorraldamisel.
Vähenenud töövõimega inimestele mõeldud teenuseid, välja arvatud töövestlusel
abistamise ja kaitstud töö teenust, osutame ka töötavatele inimestele, kes
vajavad vähenenud töövõime tõttu tuge töökohal püsimiseks. Oma teenuste
kujundamisel oleme teinud koostööd  vähenenud töövõimega inimeste
esindusorganisatsioonidega ja arvestanud nende soovitusi. Meile on oluline meie
teenuste kasutajate, nii töötajate, tööotsijate kui ka tööandjate tagasiside,
sest seda arvestades saame oma teenuseid vajaduse korral täiendada ja paremaks
muuta.

 

Helle Ruusing
Eesti Töötukassa
meedianõunik